“…pöörduda ehk millegi hoopis muu (vaimse?) poole. Sest see on ikka see, milleni jõuavad need, kellele siin elus kõik on antud, kes maiseid ande voli pärast maitsta on saanud: see maitse on kibe. Peab olema midagi veel, midagi muud. Aga selleks, et selle äratundmiseni jõuda, peab olema neid ande maitsnud, muidu ju ei tea.”

Tõnu Õnnepalu (“Flandria päevik”)